OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Näitused » Püsinäitus  
Viljandi ordulinnus
Viimati muudetud: 18-03-2009

(1224–1560)

G. Mootse valmistatud makett

Viljandi ordulinnuse makett

Viljandi ordulinnuse ehitamist alustati Mõõgavendade Ordu meistri Volquini käsul vahetult pärast Muistse vabadusvõitluse lõppu 1224. aastal. Tõenäoliselt oli väiksemaid kindlustustöid tehtud juba ka enne 1223. aasta võitlusi kui Viljandis paiknesid mõnda aega sakslased. Suuremamahuliste töödega alustati kohe, kuna kroonikateadetele tuginedes olevat linnus juba paavsti legaadi Modena Wilhelmi 1225. aastal toimunud külaskäigu ajaks väga tugevasti üles ehitatud. Sellest märkusest järeldatud, et Viljandit pidi selleks ajaks kaitsma mingisugune arvestatav kiviehitis.

 Milline võis olla siis esimene kivihoone, mis Viljandi linnuses ja Viljandis esimesena valmis ehitati? Aegade jooksul on erinevate uurijate poolt välja pakutud mitu võimalust. Esialgu peeti vanemaks hooneks nn. Villu keldrit, mida käsitleti tornlinnusena. Järeldati, et lühikese aja jooksul võis valmis saada vaid vähest tööjõu ja materjalikulu nõudnud tornehitis. Uurimistööde käigus jõuti aga veendumusele, et Villu kelder oli tunduvalt hilisem ehitis. Nüüd pöörati pilk linnuse lõunaosast põhjapoole ning leiti, et esimeseks ehitiseks võis olla kõrge valdustorni Pika Hermanni mingi ehitusetapp. Sellega paralleelselt on käibel ka teooria, et vanimaks ehitiseks võis olla hoopis omaaegne konvendihoone põhjaosas asunud linnuse kabel. Ei välistatud ka, et ehitamist alustati hoopis maakividest ringmüürist. Tegelikult pole tänaseni asi veel selge. Jääb vaid loota, et praegu teostatavate uurimistööde käigus toimuvad arheoloogilised uuringud annavad ka sellele küsimusele vastuse.

Konvendihoone makett

Kindlustuse kõige huvipakkuvam ja tänaseni kõige aimatavam osa on konvendihoone – nelinurkne ordukasarmu, mis täitis nii palvetamise, söömise ja magamise kui ka hästi kaitstud kindlustuse osa. Konvendihoone kaugeks eelkäijaks peetakse vanade roomlaste reeglipärast kaitseehitist – kastelli, mille ringmüüriga piiratud nelinurksel alal asetsesid vabas paigutuses hooned. Hiljem arenes vabakastellist välja täiuslikum vorm – konvendihoone. Selle tüübi väljakujunemine oli tingitud Saksa ordu kloosterlikust sisekorraldusest, eeskätt aga just rangest kooselust konventidena. Varustatuna tavaliselt ülakorrusel oleva kaitsekäigu ja kõrge valdustorniga moodustas ehitis külmrelvade ajastul võimsa kindluse mida oli peaaegu võimatu tavalisel teel vallutada. Kuna Konvendihoone osutus juba Preisimaal väga otstarbekaks, levis see üsna kiiresti ka Vana-Liivimaale. Vanimateks selletüübilisteks on peetud Siguldat, Võnnut, Ventspilsi, Adazit, Gauijenat, Viljandit ja Pärnut. Edasi tulid Aluksne, Riia, Põltsamaa. Viljandi konvendihoone väljaehitamise ajaks peetakse just 13.saj. lõppu ja 14. sajandi esimest poolt mil ta sai selle ajastu üheks silmapaistvamaks ehitiseks. Konvendihoonet on ehitatud kahes järgus – esialgu 13. sajandi lõpus – ehitati ta madalana ja ilma valdustornita. 14. sajandil lisati tänapäeval säilinud läänemüüril jälgitav kõrgus ning valdustorn, mille keldris asus tõenäoliselt ka vangikelder. Tähelepanuväärne on märkida, et Viljandi linnus kujunes oma suuruselt praktiliselt võrdseks Riia konvendihoonega. Ka tema sisearhitektuur oli silmapaistvalt rikas. Seda tunnistavad tänapäeval Viljandi Muuseumis säilitatavad raidkivid ja kapiteelid. Viimaste aastate arheoloogiliste kaevamiste tulemusel on linnuse varemetest tulnud päevavalgele ka siinmail küllaltki haruldased ja kallid värvilised ahjukahlid.

Viljandi ordulinnuse ja ka linna vanimaks kaasaegseks kujutiseks peeti pikka aega naivistlikku joonistust Johann Renneri kroonikast "Liivimaa ajalugu 1556–1561". Hiljem on selgunud siiski, et tegemist oli fantaasiajoonisega. Ekspositsioonis on aga koopia Poola Riigiarhiivis säilivast 1602. aastast pärit Jacobus Lauruse gravüürist, mis kujutab Viljandi piiramist poolakate poolt märgitud aastal.

Osa J. Lauruse gravüürist 1602. a. piiramise kohta


Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive