OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Näitused » Püsinäitus  
Lõhavere linnus
Viimati muudetud: 08-01-2014

Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus.

Lõhavere linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses ning on kolmel korral põlenud. Henriku Liivimaa kroonika järgi on need põlengud ka täpselt dateeritavad. Esimest korda hävis linnus tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus.

Linnuse makett

Tänaseni säilinud linnamägi on loode-kagu-suunaline, mõõtudega 78 x 44 m piklik platoo, mille nõlvade kõrgus on 8–10 meetrit. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas (maketil märgitud värav on vales kohas põhjusel, et rekonstruktsioon on valminud enne selle avastamist). Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust. Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel – siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis.

Ehtevakk

Ehtevaka mulaa˛Lõhavere linnuse uurimise käigus on tulnud päevavalgele üks huvipakkuv leid, mille koopia on eraldi eksponeeritud. Tegemist on puidust karbis oleva esemetekogumiga, mis sisaldas kaelavõrusid, helmeid ja ripatseid. Karbis olid veel hõbedakaalud, villast paela, mitmesuguses suuruses spiraaltorukesi, erinevates värvitoonides villast lõnga, brokaadiribasid jm. Arvatavalt on olnud tegemist keskmisest jõukama naise varandusega. Ehtevakk leiti Lõhavere linnuse teadaolevalt kõige suuremast ehitisest, mis võis kuuluda tolleaegsele vanemale ja sõjapealikule Lembitule. Seega pidi kuuluma ka leitud varandus tema perekonnale.


Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive